Kreeka raiub oma

Tsipras kordas lubadust suurendada miinimumpalka, taastada maksuvaba miinimum ja peatada infrastruktuuri erastamine, mis kõik tõotab teravat vastasseisu riigi kreeditoridega, vahendas agentuur Bloomberg.

„See on meie valitsuse pöördumatu otsus austada Kreeka rahvalt saadud mandaati ning rääkida läbi ja lõpetada Euroopa Liidu kärpekuur,“ ütles Tsipras parlamendis, kus eile algas kolm päeva vältav debatt valitsuse poliitikaplatvormi üle. „Kavatseme oma Euroopa partneritega koostööd teha, et need eesmärgid saavutada.“

Tsipras teatas ühtlasi, et kavatseb Saksamaalt nõuda hüvitist Teise maailmasõja kahjude eest ning okupatsiooni ajal Saksamaa natsirežiimile sunni all antud laenu tagasimaksmist.

Järgmine kord on Kreeka oma Euroopa partneritega vastakuti kolmapäeval, kui euroala rahandusministrid kogunevad erakorralisele kohtumisele Kreeka küsimust arutama.

Tsipras loetles eile terve rea uue valitsuse plaane, mille hulgas oli tulumaksuvaba miinimumi taastamine 12 000 euro tasemel aastas ning miinimumpalga taastamine aastaks 2016 kuus 751 euro tasemel. Mõlemad sammud pööraksid tagasi Kreeka eelmiste valitsuste tehtud muudatused, mida nõudsid Kreekale antud abilaenude tingimused.

Tsipras ütles, et Kreeka valitsus ei kavatse taotleda selle kuu lõpus lõppeva abipaketi pikendamist. Ta avaldas lootust, et allesjäänud päevade jooksul on võimalik n-ö üleminekuaja rahastuses kokku leppida. „Läbirääkimisele ei kuulu aga meie ajalugu ja meie inimeste väärikus,“ ütles Tsipras.

„See kõne kõlas rohkem valimiskampaania jätkuna kui püüdena alustada kompromissi otsimist partnerite ja kreeditoridega,“ kommenteeris Bloombergile Ateena ülikooli Euroopa poliitika professor George Pagoulatos. „See, mis ta Saksamaa laenu kohta ütles, sellest saab pikk juriidiline protsess. Me ei oota siin mingeid ühepoolseid samme. Kuid sellest piisab, et sakslasi vihale ajada.“

Tsipras ütles, et tahab kokku leppida sildfinantseeringu juunini, mil ta loodab jõuda riigi võlausaldajatega kestvamale kokkuleppele.

„Mina ei toeta kreeklastele raha andmist,“ ütles Austria kantsler Werner Faymann ajalehele Kurier antud intervjuus. „Kes selle kõige eest maksab? Samas toetan ma kõnelusi laenu tehniliste tingimuste üle, mis jätaks riigile kriisist väljumiseks rohkem manööverdamisruumi.“

Täna Tsiprasega Viinis kohtuv Faymann ütles ühtlasi, et nii Euroopal kui ka Kreekal tuleb valmis olla selleks, et riik euroalast lahkub.

Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem välistas läinud reedel lühiajalise finantseeringu Kreekale, kuni riik laenuprogrammi muutuste üle läbirääkimisi peab. „Me ei tegele selliste laenudega,“ ütles ta.

2010. aastast Kreekale eraldatud euroala ja IMFi abilaenu suurus on 240 miljardit eurot.

„Kreeka on esitanud omad tingimused ja ei kuula enam e-kirja teel antud korraldusi,“ ütles Tsipras.